Mitu laadimisust on vaja? Valem, kalkulaator ja kui palju varu jätta

Kuidas arvutada, mitu laadimisust on vaja?

Korruta tunnis teenindatavate veokite arv ajaga (tundides), mille iga veok ukse ees veedab, ja ümarda ülespoole. Tulemus on uste arv, mis on korraga hõivatud.

Laadimisuste arv = veokid tunnis × tunnid veoki kohta ukse ees (ülespoole ümardatuna)

Sama meetodit kasutavad kaks laadimisalade seadmete tootjate planeerimisjuhendit. Kelley juhend Dock Planning Standards ütleb, et vaja on kolme sisendit: veokite arvu, keskmist laadimis- või mahalaadimisaega veoki kohta ning seda, millal veokid saabuvad ja lahkuvad.^[1] W.B. McGuire'i laadimisala projekteerimise juhendis on sama valem koos näitega: 48 veokit 8 tunni jooksul, igaüks 45 minutit, teeb 6 veokit tunnis × 0,75 tundi ehk 4,5 laadimiskohta, mis ümardub 5 ukseni.^[2]

Vaja on kolme arvu ja tõenäoliselt on need kõik olemas saabumiste logis või WMS-i (laohaldussüsteemi) väljavõttes:

• Veokeid päevas. Loe sissetulevad ja väljaminevad eraldi kokku. Kui samad uksed teenindavad mõlemat, liida need kalkulaatori jaoks kokku.
• Aeg ukse ees veoki kohta. Hetkest, kui veok on ukse ees, kuni lahkumiseni, koos paberitöö ja allkirjastaja otsimisega. Ainult tõstuki tööaeg jääb liiga väikeseks.
• Millal veokid saabuvad. Päeva koguarvust olulisem on kõige koormatum tund. Laadimisala, kuhu tuleb 40 veokit kümne tunni jooksul, on hoopis teine laadimisala kui see, kuhu 20 neist tuleb kella 7 ja 9 vahel.

Kui märgid laadimiste ajad juba üles, on keskmine aeg ukse ees sama mis teenindusaeg sinu laadimisala töökoormuse ja kohapeal viibimise aja KPI-des. Kui ei märgi, mõõda nädala jooksul telefoni stopperiga 20 veoki aeg ja kasuta mediaani.

Kui kaua võtab veoki laadimine või mahalaadimine?

See sõltub eelkõige sellest, kas kaup on alustel. Ainsas sõltumatus võrdluses, mille leidsime, kulus alustele laaditud haagise mahalaadimiseks umbes tund ja sama kauba lahtiselt laaditud haagise puhul üle kahe tunni.

See oli Supermarket Newsi kirjeldatud 1998. aasta Supervalu uuring kastides liha kohta: alustelt keskmiselt 62 minutit, lahtiselt 142 minutit.^[3] Uuemaid sõltumatuid andmeid on avaldatud vähe, seega võta seda vahe illustratsioonina ja mõõda oma ladu.

Kaubaaluste arvust veokite arvuni jõuad, kui tead, kui palju mahub täishaagisesse:

Paljud veod on osakoormad. Kaheksa alusega osakoorem vajab samamoodi ust, juhti, kes tagurdab ukse ette, ja kedagi, kes paberid allkirjastab, seega arvesta seda terve veokina, mitte veoki osana.

Kuidas tipptunde arvesse võtta?

Arvesta kõige koormatuma tunni, mitte päeva keskmise järgi. McGuire'i juhend ütleb otse: vedajad toovad kaupa tavaliselt hommikul ja viivad pärastlõunal, seega peab uste arv võrduma suurima veokite arvuga, mis tipptundidel laadimisalal korraga on.^[2]

Tipud on tegelikud ja ettearvatavad. Illinoisi transpordikeskuse 2008. aasta uuringust 12 Chicago piirkonna jaotuskeskuse kohta selgus, et saabumised koonduvad kella 8 ja 10 vahele (ja öösse) ning lahkumised kella 16 ja 18 vahele.^[6]

Kelley näitest on näha, mida see uste arvuga teeb. 20 veokit 50 minutiga kaheksatunnise päeva jooksul vajab 2,08 ust ehk 3. Mahuta samad 20 veokit nelja hommikutunni sisse ja vaja on 4,17 ehk 5 ust. Veokid ja töö on samad. Kaks ust tuleb juurde ainult saabumisaja tõttu.

Kalkulaatori koormatuima tunni liugur teeb sama. Väärtus 2× tähendab, et kõige koormatumas tunnis tuleb kaks korda rohkem veokeid kui keskmises tunnis. Kui sa oma numbrit ei tea, loe kahe nädala jooksul kokku saabumised koormatuimas tunnis ja jaga keskmise tunni saabumiste arvuga.

Miks ei saa laadimisuksi planeerida 100% hõivatusega?

Ei saa, sest veokid ei saabu täpse taktiga. Kui uksed on peaaegu kogu aeg hõivatud, tekitab iga veidi varem tulnud veok või veidi kauem kestnud laadimine järjekorra ning järjekord kasvab palju kiiremini kui hõivatus.

See on tavaline järjekorrateooria. Kingmani 1961. aasta valemi järgi on keskmine ooteaeg võrdeline suurusega u ÷ (1 − u) (u on hõivatus), korrutatuna saabumiste ja teenindusaegade kõikumisega.^[7] Kui hõivatus tõuseb 80%-lt 90%-le, ei kasva ooteaeg 10% võrra. See kasvab üle kahe korra.

Et seda arvudes näidata, arvutasime Erlang C järjekorramudeliga, kui tihti peab veok vaba ust ootama ja kui kaua. Igas lahtris on tõenäosus, et saabuv veok peab ootama, ja keskmine ooteaeg kõigi veokite peale (ka nende, kes sõidavad kohe vabale uksele), kui üks peatus kestab 60 minutit:

Väikesed laadimisalad vajavad rohkem varu kui suured. Kahe uksega laadimisalal, mis on 80% hõivatud, ootavad veokid keskmiselt peaaegu kaks tundi ja see tähendab seisuaja tasu arvet. 20 uksega laadimisalal ootavad nad sama hõivatuse juures neli minutit. Üks üldine hõivatuse sihtväärtus seda ei arvesta.

Valemi tulemuse ümardamisest ei piisa alati. Kelley 2,08 ukse näide ümardub 3 ukseni, aga kui veokid saabuvad juhuslikult, peab 3 ukse korral ootama umbes pool kõigist veokitest ja keskmine ooteaeg on 26 minutit. Neljanda uksega ootab vaid iga viies veok ja keskmine ooteaeg langeb umbes 5 minutini.

Mudel eeldab, et veokid saabuvad juhuslikult, nagu siis, kui vedajad tulevad endale sobival ajal. Broneeritud ajad muudavad selle eelduse sinu kasuks: saabumised ühtlustuvad, kõikumine Kingmani valemis väheneb ja samad uksed teenindavad enne järjekorra tekkimist rohkem veokeid. See töötab ainult siis, kui graafikust peetakse kinni, ja seepärast tuleb enne kõike muud lõpetada laadimisuste topeltbroneerimine.

Kas sissetulevad ja väljaminevad veokid vajavad eraldi uksi?

Kasuta ühiseid uksi, kui sissetuleva ja väljamineva kauba tipud on erinevatel kellaaegadel; eralda need, kui tipud kattuvad või kui kaup vajab erinevat käsitlemist.

Paberil on ühised uksed tõhusamad, sest sama ust saab kasutada hommikul kauba vastuvõtuks ja pärastlõunal väljastuseks, täpselt nagu Illinoisi andmed näitavad. Probleemiks muutuvad need siis, kui hilinenud sissetulev veok seisab ukse ees, mis oli lubatud väljaminevale autole. Isegi cross-dock-terminali hoone kuju kohta näitas Bartholdi ja Gue uuring, et parim lahendus sõltub hoone suurusest ja kaubavoogude mustrist, seega ühte õiget paigutust pole.^[8]

Praktiline reegel: arvuta kalkulaatoriga eraldi sissetulevad ja väljaminevad veokid. Kui kummagi koormatuim tund on eri ajal, on ühiste uste arv suurem neist kahest tulemusest. Kui tipud kattuvad, on vaja mõlema summat.

Mõlemal juhul jäta üks uks, mida kunagi ei broneerita. Kelley soovitab ühe koha jäätmeveoks^[1] ja vaba uks on ka koht, kuhu saab panna tagasi lükatud koorma või rikkis haagise nii, et ülejäänud päev sellest ei kannata.

Mitu laadimisust on vaja 1000 m² laopinna kohta?

Jaotuskeskustes on tavaliselt umbes üks laadimisuks 465–930 m² kohta (5000–10 000 ruutjalga), cross-dock-terminalides ja kiire kaubavooga ladudes tunduvalt tihedamalt, kirjutab tööstuskinnisvara omanik Link Logistics.^[9]

Tegelik näide: Floridas Jupiteris asuva umbes 28 200 m² (303 364 ruutjala) suuruse jaotuskeskuse 2025. aasta spetsifikatsioonis on 43 laadimisust ehk üks uks umbes 655 m² kohta.^[10]

Kasuta suhtarvu, kui võrdled rendile võetavaid hooneid, sest enne, kui on teada, kes pinda kasutama hakkab, on see ainus arv, mis sul on. Ära kasuta seda selleks, et otsustada, mitu ust sinu tegevus vajab. 10 000 m² külmladu, kuhu tuleb päevas 15 veokit, ja 10 000 m² pakiterminal, mis teenindab 200 veokit, on sama pinnaga, aga muus osas pole neil midagi ühist.

Kui kaugel peavad laadimisuksed üksteisest olema?

Planeeri laadimisuksed teineteisest vähemalt 3,7 m (12 jalga) kaugusele, mõõdetuna keskelt keskele, ja võimaluse korral 4,3 m (14 jalga) kaugusele.^[1][11] Kelley soovitab 4,3 m miinimumina juhul, kui haagise tiibuksi on vaja avada või sulgeda ukse ees.^[1]

Laiem vahe tähendab ka lühemat manööverdusala (uste ees olev kõvakattega ala, kus veokid tagurdavad), sest kui naaberuksed on kaugemal, vajab veok manööverdamiseks vähem ruumi. Kelley planeerimistabel 40-jalase (12,2 m) konteineriga sadulveoki kohta:

Sama juhendi järgi on tavaline uks 2,4 m (8 jalga) lai ja 2,4, 2,7 või 3 m kõrge. 2,6–2,7 m laiust ust on lihtsam kasutada ka veidi viltu pargitud haagise puhul.^[1]

Kas laadimisalade broneerimine võib asendada uue laadimisukse ehitamist?

Sageli küll. Kui kalkulaator näitab suurt erinevust "broneeritud aegadega" ja "ilma broneeringuteta" tulemuste vahel, on puudu jäävad uksed ajastuse probleem, mitte hoone probleem.

Uus uks on kallis. Ühe USA ehitusettevõtte 2026. aasta hinnangul maksavad ehitustööd (uue ava lõikamine olemasolevasse seina, süvendi rajamine ja manööverdusala pikendamine) 80 000–150 000 dollarit koha kohta.^[12] Euroopas on hinnad teistsugused, aga oluline on suurusjärk.

Näide illustreerivate numbritega: hulgimüüja, kelle ladu on avatud kella 6-st 16-ni ja kus sissetulevad ning väljaminevad veokid kasutavad samu uksi.

Üheksa ust katab tänase hommikuse tipu. Kuus ust katab samad 50 veokit, kui sissetulevate kaupade tarnijad broneerivad ajad üle päeva laiali, ja hõivatus on siis umbes 83%. See toimib ainult seetõttu, et broneeritud saabumised on ühtlased: juhuslike saabumiste korral tähendaks 6 ust 80% hõivatusega järjekorratabeli järgi keskmiselt 26-minutilist ooteaega. Ülaltoodud ehitushindadega maksaksid need kolm ust, mida pole vaja ehitada, 240 000–450 000 dollarit.

Saabumiste hajutamine ongi see, mida laadimisalade broneerimine teeb: vedajad broneerivad aja kalendrist, selle asemel et tulla endale sobival ajal, ja ajavahemike haldus laseb piirata, mitu veokit saab igaks tunniks broneerida, ning määrata ajavahemike pikkused laadimise tüübi järgi. See vähendab ka ootamist, millest saab seisuaja tasu, ja sellest kirjutame lähemalt artiklis kuidas vähendada seisuaja tasusid.

LoadingCalendar maksab $99 kuus kindla hinnaga, piiramatu arvu laadimisalade, kasutajate ja broneeringutega, 14-päevase prooviperioodiga ja ilma krediitkaardita. Arvuta kalkulaatoriga uste arv praeguse tipuga, siis 1,2-kordse tipuga, ja võrdle vahet sellega, mida maksaks uus uks.